Eelmises blogipostituses kirjeldasime, mis tegevused toimuvad esitatud laenutaotlusega enne, kui haldur taotlejaga ühendust võtab. Käesolevas postituses kirjeldame taotlusprotsessi teist etappi, milleks on vestlus taotlejaga.
Vestluse formaat
Püüame võimalusel esimese eelistusena teha vestluse telefonikõne vormis, kuid alati ei ole see võimalik – kas siis taotlejast või meist tulenevatel asjaoludel. Teise eelistusena loome esimese kontakti meili teel ning püüame mõnes hilisemas etapis telefonikõne teha, et taotleja saaks vabas vormis ka endal tekkinud küsimustele vastused saada. Järgnevalt uurime, mis teemasid laenuhaldur vestluse käigus läbi käia soovib. Tegemist on lühikese, maksimaalselt kümneminutilise kõnega ning selleks taotleja end kuidagi ette valmistama ei pea.
Laenu eesmärk
Vestluse käigus püüab laenuhaldur esmalt aru saada, mis on laenu eesmärk. Eesmärgi täpsustamine võimaldab meil pakkuda teile õiget toodet ning juhtida edasist vestlust sellest lähtuvalt – näiteks vannitoa remontimiseks sobib kõige paremini tavaline hüpoteeklaen, aga juba olemasolevate laenude korral soovitaksime hoopis refinantseerimislaenu, mis võimaldab erinevates krediidiasutustes olevad laenud üheks koondada ning vähendada seeläbi summaarselt teie seniseid laenumakseid.
Esmase vestluse käigus on ka ette tulnud juhtumeid, kus laenu eesmärki täpsustades selgub, et vajalik laenusumma suunatakse hoopis ettevõtte tegevusse ehk sellisel juhul oleks asjakohasem teha uus laenutaotlus juriidilise isikuna. Kuna sellisel juhul peame taustakontrolli teostama juriidilise isiku seisukohast, on hea sellised nüansid kohe vestluse alguses selgeks teha.
Olemasolevad laenukohustused
Kui selgub, et taotlejal on juba olemasolevaid laenukohustusi, siis järgmisena käimegi läbi tema olemasolevad laenukohustused. Küsime nii laenujääki kui igakuist makset ning veendume millised laenud plaanitakse uue laenuga refinantseerida ja millised jäävad alles. Tüüpiliselt üritame Clementeris teha nii, et kodulaen (selle olemasolul) jääb taotlejale alles, kuid kõik ülejäänud väikelaenud püüame üheks refinantseerida ja seeläbi inimese jaoks laenumaksete kogusumma väheneb. Meie kogemus näitab, et kui inimesel on arvuliselt vähem finantskohustusi ning selge ülevaade nendest, siis on ka on suurem tõenäosus, et suudetakse edukalt oma eelarve planeerimisega hakkama saada ning need finantskohustused õigeaegselt ära tasuda.
Laenusumma ja -periood
Kui on arusaam sellest, mille jaoks laenu kasutatakse ning kas muuhulgas lisandub ka mõni refinantseeritav laenukohustus, saame uuesti üle vaadata taotluses esitatud laenusumma. Uurime, mille baasilt vajaminev laenusumma on tuletatud – näiteks kas kodu renoveerimise laenusoovi puhul on olemas umbkaudne eelarve või on võetud ehitajatelt juba hinnapakkumisi.
Järgnevalt uurime, milline oleks taotleja jaoks aktsepteeritav igakuine laenumakse. Meie jaoks on oluline, et ka taotleja ise hindaks ja läbi mõtleks, mis oleks tema jaoks igakuiselt jõukohase laenumakse suurus.
Sissetulek ja töökoht
Hindamaks, kas aktsepteeritav igakuine laenumakse võiks olla taotlejale pikas plaanis jõukohane, küsime üle ka taotleja sissetuleku ning töökoha. Siinkohal on ka taotlejal hea hetk läbi mõtlemaks, kas tema töökoht jääb pikas plaanis püsima – või läheb antud sektori ettevõtetel parasjagu keeruliselt ning on hiljuti olnud palju koondamisi. Viimasel juhul tasuks laenuvõtmine võib-olla veidi edasi lükata. Kuna lähtume vastutustundliku laenamise printsiipidest, siis peame veenduma, et meie poolt väljastatav laen on taotlejale jõukohane ning tal on pikas plaanis kõik eeldused olemas, et selle teenindamisega hakkama saada.
Suures plaanis ongi esimese vestluse teemad kaetud. Hilisemates etappides – taaskord tulenevalt vastutustundliku laenamise printsiipidest – vaatab laenuhaldur detailsemalt üle ka taotleja igakuised kulud, ülalpeetavate arvu jmt, kuid esmaseks analüüsiks eeltoodud infost piisab.
Järgnevalt asub laenuhaldur saadud infot analüüsima ning vajaduse korral paneb saadud info põhjal kokku mõned küsimused, mis edastatakse meili teel. Mida palub haldur tavaliselt meili teel edastada? Mis on see Clementeri seisukohast kõige tehnilisem osa, mis sellele järgneb? Sellest kirjutame juba järgmises osas.